MTÜ Jääk ja Praak valmistab oma tooteid kasutades erinevate tööstuste ülejääke ja praaktoodangut ning loob ja valmistab sellest uusi tooteid läbi lustliku vaatenurga.

Töötoas saab teadmisi jäägimaterjalide taaskasutamiseks, kasutame erinevaid käsitöövõtteid ja -tehnikaid, loome mõnusa meeleolu ning teeme jäägist ja praagist midagi enneolematut ja vahvat. Töötoas osalejal võiksid paraneda teadmised elu- ja looduskeskkonna säästvast kasutamisest, võibolla anda tõuge muutmaks ka oma tarbimisharjumusi.

Töötuba sobib igas vanuses osalejale, keda huvitab enda väljendamine ja loomingulisuse arendamine läbi käelise tegevuse. Eesmärgiks ei ole esteetiline täiuslikkus vaid rõõm tehtud tegevusest.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendajad: Aet Reha, Sirje Eller, Elga Nõmm

Hiiu pitsi eripära – kõiki vanemaid heegelpitse iseloomustab ühe pikirea kaupa heegeldamine niidi katkestamisega iga rea lõpus. Nii saab kogu pitsi pind ühte pidi heegeldatud, mistõttu jääb tulemus omamoodi kaunilt reljeefne. Seda heegeldamise võtet töötoas ka tutvustatake ja õpetatakse.

Ehkki üksikud teated heegeldusoskusest Hiiumaal pärinevad juba 19. sajandi keskpaigast, näib suurem osa tänaseni säilinud pitsilistest rahvarõivakomplektidest, kus seda vanemat heegeldust näha võib, pärinevat 1880.–1890. aastaist. Et heegeldamine oskusena 1880. aastatel Hiiumaal talurahva hulgas juba üsna laialt levinud oli, sellele osutab ka heegeldatud kinnaste kandmise suur mood samal perioodil. Peamiselt olid need hallid või valged sõrmkindad, mida mõnikord ka mustaks või siniseks värviti. Mõnel olnud isegi suvised heegelkindad olemas (ERM EA 16, 425, 457; EA 18, 433). Heegeldatud kindad olnud eriti moes 1865. aasta paiku, 1880. aastatel hakkasid need käibelt kaduma (ERM EA 50, 294). Nagu eespool mainitud, peetakse heegelpitside jõudmist 19. sajandi talupojarõivastusse Eestis kaunis haruldaseks. Hiiumaa oli aga kindlalt üks neist piirkondadest, kus pitsid tõepoolest juba sel ajal kasutusele võeti. Tõsi, esialgu mitte kogu saarel, vaid Pühalepa ning Reigi kihelkonnas, kus need siis lausa kulutulena rõivakaunistuses levima hakkasid.

Esimesteks heegeldajateks saarel olid vast ikkagi mõisapreilid ja -prouad, kuid kõrvale ei saa jätta ka Kärdla vabrikuasula mitmest eri rahvusest naisi. Nende kaudu õppisid selle selgeks küllap paljud talu- ja töölistüdrukud. Lisaks rahvariietele kasutati heegelpitse 19. sajandi Hiiumaal veel linikute, pudipõllede, kraede jms kaunistamiseks. Seda küll enamasti Kärdlas, kus vabrikuasula töölisperede elulaad uute moodsate suitsuvabade elumajade valmimisega järjest linnalikumaks ja tänapäevasemaks muutus.

Tolleaegsed pitsid olid valdavalt valmistatud väga peenest puuvillaniidist ja tehtud ka peenikese heegelnõelaga, mistõttu tulemus nägi välja erakordselt kaunis. Pitsid õmmeldi enamasti õhukesest kalingurist ehk puuvillariidest käiste ning põllede külge. Nende kõrval on siiski säilinud ka üksikuid jämedamast linasest niidist pitside näiteid.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: eelkõige oled enda juhendaja sa ise, aga nõu saab küsida Irina Tammiselt

Värvimiseks on ette antud Irina Tammise Hiiumaal sündinud mandalamustrid. Mandalal on Aasia kultuurides nii vaimne kui ka rituaalne tähendus. Öeldakse, et mandala on universumi visualiseerimine. Hinduismis ja budismis usutakse, et mandalat vaadates, liikudes selle keskpunkti poole, juhitakse Sind läbi universumi labürindi, mille käigus moondub kannatus hoopis rõõmuks ja õnneks.

Igast mustrist on võimalik leida erinevaid üksikuid, midagi meenutavaid elemente. Mõned konkreetsemad, mõned abstraktsemad. Neil on erinev mõju meie meeltele. Samal mustril erinevaid värve kasutades võivad kaks kõrvuti olevat detaili moodustada kolmanda. Samuti võib muutub terve muster hakata mõjuma hoopis erinevalt, andes optiliselt esile ühed või teised detailid.

Mustrite värvimine aitab arendada värvide kokkusobitamise oskust ja värvimise täpsust, eriti väikeste pindad puhul.

Värvi end rõõmsaks!

Ajaviitevärvimine sobib kõigile, kes jaksavad värvipliiatsit käes hoida.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: Maiu Aasma

Töötoas saab juhendaja näpunäidete järgi kududa endale kirivöö-magneti.

Valmis magnetid saadame peale laata kudujatele postiga koju.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: Hiiumaa Muuseum

„Tuulelipud ausse ja vardasse!“ (lastele)

Tuulelipud on olnud meie kui mereäärse piirkonna üheks tunnusesemeks ja nende kasutamine ning vaatamine igal hommikul harjumuspäraseks tegevuseks. Ometi on tuulelippude valmistamine viimastel aastakümnetel järsult vähenenud ning isegi nende kasutamine ehiselemendina näitab kadumise märke. Just seepärast olemegi tuulelipud arutlusaineks võtnud, et panna inimesed neid igapäevaselt märkama.

Iga osaleja saab ise endale valmistada toreda värvilise papist tuulelipu. Kõik vajalikud materjalid on korraldaja poolt.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: Hiiumaa Muuseum

„Tuulelipud ausse ja vardasse!“ (plekist tuulelipp)

Vajalik eelnev registreerumine, osaleda saab 8 inimest.

Tuulelipud on olnud meie kui mereäärse piirkonna üheks tunnusesemeks ja nende kasutamine ning vaatamine igal hommikul harjumuspäraseks tegevuseks. Ometi on tuulelippude valmistamine viimastel aastakümnetel järsult vähenenud ning isegi nende kasutamine ehiselemendina näitab kadumise märke. Just seepärast olemegi tuulelipud arutlusaineks võtnud, et panna inimesed neid igapäevaselt märkama.

Iga osaleja saab valmistada endale lihtsa töötava plekist tuulelipu. Kõik vajalikud materjalid ja tööriistad on korraldaja poolt.

Töötoa maksumus 25 eurot.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: Ain Jepišov

Metallitöö töötoas saab teha "Ristna õnnekivi ripatsi" ja teiseks tööks on õhukese pleki voolimine "LILLEÕIS".

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: Hiiumaa Muuseum

"Mingisugust musta elaja või peletise kujulist kolli ehk tonti kutsub siinne rahvas nimega kotu. Last hirmutades öeldakse "Kotumees tuleb!". Kotutama tähendab lapsi kotuga hirmutama." Käina 1921 (Eesti Kirjandus; 3 1922 lk 111).

Kotumees on seega ilma kindlate füüsiliste parameetriteta kuju, kellega hirmutati lapsi, et need käituksid hästi. Ehkki rahvasuu teab rääkida, et kotumehe nahk on kui rüitekk – narmasjas, pulstunud, paks ning karune. Kotumees ilmutas ennast enamasti hämaras või pimedas. Paljudel juhtudel elas kotumees kaevus ja tema soov oli ulakaid lapsi endaga kaasa viia.

Selleks, et lapsed ei tunneks liialt suurt uudishimu kaevu vastu või ei hulguks pimedas ringi, oligi olemas kotu ehk kotumees. Kotumees on tuntud Hiiumaal, vähesemal määral ka Saare- ja Muhumaal, sulades seal kokku rohkem külmkinga nimelise mütoloogilise olendiga. Töötoas meisterdame just rüitekist inspireerituna omale pisikese kotumehe.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Juhendaja: Ain Jepišov

Töötoas saab valmistada ette valmistatud puidust toksiva rähni. Sobib meisterdamiseks alates 4. eluaastast koos täiskasvanuga, kuna see sisaldab väikesi detaile.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Meister: Eero Nõmm – rõhude, litrite, rahvuslike ehete ja nööpide valmistamine

Rõhudeks (rõhkudeks) nimetatakse hiiu naiste rahvariiete juurde kuuluvat puusaehet ehk osaliselt vaskplekiga kaetud nahkvöö küljes rippuvaid kette. Eriliseks teevad selle ehte just omapärased kolmetahulised ketid, mida tuleb vasktraadi lülidest käsitsi kokku murda.

Rõhude kandmine rahvariiete juures on hiiu naistele väga oluline. Praegu kannavad rahvariideid peamiselt isetegevuskollektiividesse koondunud tantsijad-lauljad, aga ka pealtvaatajad laulu- ja tantsupidudel või muudest rahvuslikus laadis korraldatud ettevõtmistest osavõtjad. Viimasel ajal on hakanud moodi minema ka nn traditsioonilised pulmapeod, kus külalistel palutakse kohale tulla rahvariietes või rahvuslikus kostüümis. Need, kellel täiskomplekt rahvariideid puudub, kasutavad rõhusid kui hiidlaseks olemise sümbolit koos kaasaegsete rõivastega.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Ketrab: Tiia Niinemäe

Tiia ütleb: Vokiga kedranud olen ca 13 aastat. Kui alustasin, hakkasin kohe ka koeravilla ketrama. Koeravilla soojus ja pehmus on see, mis mind paelus. Lisaks on koeravillal muidki kasulikke omadusi – koeravill aitab leevendada liigesevalusid, need kudumid hoiavad sooja ka märjana.

Ketramine on mõnusalt teraapiline tegevus ja selle käigus valmib alati väga kasulik toode – lõng.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->

Meister: Kadi Kiiver

Missjäku on Hiiumaale omane villasest lõngast varrastel kootud jakilaadne kampsun ehk vildine särk. See on ümara kaelusega, kehasse hoidev, kaunilt lainetava alaosaga, haagitavate hõlmadega ja pikkade avarate varrukatega. Muuseumide kogudes leiduvad missjäkud on potisinised, kootud kas patentkoes või parempidiste keerdsilmustega soonikkoes, neil on dekoratiivsed silmuste juurdekasvatused ning esemed on tugevasti vanutatud. Töötoa meister Kadi Kiiver koob parasjagu tallepruuni missjäkut. Kohapeal saab teha paikvaatlust ja esitada küsimusi.

Tagasi Mardilaada programmi lehele -->